Väiketootjate väikesed ja suured võimalused

Eesti maapiirkondades leidub arvukalt väikeettevõtjaid, kelle oluliseks sissetulekuks on käsitöö ja selle müük või väikepõllunduse ja maamajandusega seonduvad valdkonnad. Probleemiks on selliste ettevõtjate vähene suutlikkus oma tooteid ja teenuseid turundada ning müüa.

Väiketootjate praegune klientuur on kas regionaalselt väga piiratud või sesoonne ja juhuslik (turistid). Traditsioonilised turu hõivamise meetodid (laadad, messid, muu reklaam) ei ole oma liigse kulukuse tõttu käsitletavad tasuvate investeeringutena. Tulemuseks on paljude väikeettevõtjate loobumine neile omastest traditsioonilistest tegevusvaldkondadest, maapiirkondadest lahkumine ning selle tagajärjena – töötus, heitumine ja marginaliseerumine. Samuti puudub maaettevõtjatel võimalus omavaheliseks suhtluseks, infovahetamiseks ja kogemuste omandamiseks, mis on sageli ettevõtja lähipiirkonnas raskendatud haja-asustuse tõttu, või kuna sarnase profiiliga ettevõtja on otsene konkurent. See pärsib nii innovatsiooni (tootearendus/uuendus, müügiarendus) kui ka klastrite teket.

Riiklikud IT-alased prioriteedid suunatud ennekõike riigi ja kodaniku vahelise asjaajamise hõlbustamiseks (ka. paberivabaks muutmiseks), kuid jätavad tähelepanuta mitmed regionaalpoliitilised ettevõtlusturu osapooli käsitlevad küsimused. MTÜ Virtuaalturg andmetel on turgude puudumine või nõrk müügitöö probleemiks 42%-le ettevõtetest. Olemasoleva klientuuri suurus ei võimalda aga kvaliteetset ja inimväärset äraelamist. Võimalikud uued kliendid tekiksid ehk osalemisest erinevatel messidel ja laatadel, kuid sellega seonduvad kulud on liiga ebaproportsionaalsed käsitlemaks neid investeeringutena (lisaks tõusevad pidevalt laadaplatside üürihinnad). Traditsiooniliste e-poodide ja kaupluste puhul on aga vaid 15% väiketootjatest kogenud vahendajate poolset huvi pakkuda paindlike läbirääkimistingimusi hindade kujundamisel, toodete edasimüügiviisides ja tasudes.

Oluline on välja tuua ka uute ning innovaatliste lahenduste mõju. Uuringute kohaselt peab 67% ettevõtjatest (ca 44 000 ettevõtet) määravaks teguriks turu laienemisele innovatsioonilisi lahendusi. Ligi 80% (ligi 27 000 ettevõtet) neist peab aga rahastamisallikate nappust põhiliseks probleemiks, miks nende ettevõttes innovatsiooniga ei tegeleta või ei tegeleta piisavalt. Samas on Eesti näol tegu suhteliselt hästi internetiseeritud riigiga, kus inimestel on olemas nii erinevad ühenduse võimalused kui ka juurdepääs arvutitele. Ka arvuti kasutamise oskus tavakasutaja tasemel on rahuldav, 72% kaupmeestest on arvuti kasutusoskustes vähemalt keskmisel tasemel. Laatadel läbiviidud uuringute järgi eelistavad 87% väiketootjatest teostada lisaks tootmisele iseseisvalt müügitööd ning väldivad vahendajaid eelkõige madala omahinna tõttu. Peaaegu kõik vastanutest on nõus ise kaupa tellijaskonnale kohale transportima.

Avalike andmete järgi umbes 15% eesti internetikasutajaskonnast sooritab ostu e-keskkondades. Samas on siin suur arengupotentsiaal, sest Euroopa Liidu keskmine näitaja on 21% ja Soome puhul ulatub see isegi 40%-ni.