Thursday, December 4, 2008

Eesti tootja hoiab ukse irvakil

Eesti väiketootjate ligipääsu tarbijaskonnale ei piira mitte käitlemis- ja pakendamisreeglid, vaid tulutoovate turustuskanalite puudumine. Väiketootjate raske majanduslik olukord ei võimalda järgida peeneks kirjutatud euronõudeid, kuid toetada imporditava kauba veelgi suuremat pealetungi.

Kas tõesti on must börs päästerõngaks lambakasvatajatele ja kantpeade liigkasuvõtt turgudel õiglane eesti kaupmehe suhtes? Kaubamajade hinnapoliitika mõnitab juba aastaid kodumaist tootjat. Mõni pakub küll kaupa e-poodi või väikeärisse, aga aasta pärast saadakse realisatsioonis vaid paar krooni. Isegi laadaplatsidel tõusevad maksud, mis näitavad selle suunitlust lahutada peamiselt rahva meelt, mitte toetada eesti asja. Mis on jäänud siis alternatiivideks?

Läbi iseorganiseerumise hoitakse uksed siiski avali. Kuna turuplatse kontrollivad kantpead ja kaubamajad eelistavad lõunamaist toodangut, saadakse abi otseturustusest laatadel ja internetis. Väiketootja üllatab oma loovuse ja järjepidevusega. Laatade vahetu suhtlus jääb tarbijale kauaks meelde. Alles külmakuudel tekivad välimüügis suuremad raskused. Üürihind on messikeskustes kõrge ja mittetulunduslikel üritustel valitakse sooja tuppa vaid parimaid. Higises hoones käib kolm päeva väsimatu tunglemine ja kaupmees ei näi enam rõõmustavat suurte masside üle. Internetis saab asju ajada rahulikumalt. Netifoorumid pakuvad sügavat sotsiaalset tegevust. Kullaketrajad ja Isetegijate kodukas on liitnud endaga palju vahvaid käsitöölisi. Lai vestlusring ei too kahjuks oodatud ostjaskonda. Infomüra häirib kauplemist. Sarnaselt e-poodide ja netikataloogidega, võiks ka suhtluskeskkondades tooteinfot organiseerida. Uusi innovaatilisi lahendusi napib. Struktuurifondid ei huvitu elektrooniliste turustusprojektide toetusest. Samuti on paljukiidetud e-riigi süsteem võimaldanud vaid suhelda euronõuete kehtestajate, mitte nende järgijatega.

Seni ainukesed tasuta kauplemiskeskkonnad on Laat.ee ja Poed.ee. Eraalgatuslikud kauplemisportaalid viivad kokku väiketootjad ja nende ostjaskonna küsimata selle eest vahendustasu. Poed.ee on lihtsa graafilise liidesega ning reklaamib kõike, mida kodus leidub. Laat.ee esindab seevastu Eesti väiketootjaid täisinteraktiivses keskkonnas. Võimalik on luua tasuta infolehekülg, mis sisaldab üle poolesaja toote. Tooteinfo on esindatud portaali otsingusüsteemis ja reklaamkataloogides. Väiketootja ja tema ostjaskonnna ülalpidamise kulud katavad suurfirmad. Juba aastaid tagasi kirjutas selle kohta Valdo Praust, et üldlevinud süsteem, kus suur hulk raha läheb vahendajate taskusse, muutub infoühiskonnas vaikselt ajalooks.

Kuigi vähestel on kannatust jätta midagi tasuta tiksuma, võib just internetikeskkonnast saada hea turustuslik alternatiiv väiketootjatele. Vastutasuks investeeringutele, mida tingivad euronõuded, on vajalik luua väikeettevõtjatele rohkem turustuskanaleid. Kuid kas seda peabki tegema vaid Eesti tarbijaskond oma eraalgatuslikul initsiatiivil?

Lühendatud artikkel: Eesti Päevaleht http://www.epl.ee/artikkel/451074

Tuesday, November 18, 2008

Väiketootjate väikesed ja suured võimalused

Eesti maapiirkondades leidub arvukalt väikeettevõtjaid, kelle oluliseks sissetulekuks on käsitöö ja selle müük või väikepõllunduse ja maamajandusega seonduvad valdkonnad. Probleemiks on selliste ettevõtjate vähene suutlikkus oma tooteid ja teenuseid turundada ning müüa.

Väiketootjate praegune klientuur on kas regionaalselt väga piiratud või sesoonne ja juhuslik (turistid). Traditsioonilised turu hõivamise meetodid (laadad, messid, muu reklaam) ei ole oma liigse kulukuse tõttu käsitletavad tasuvate investeeringutena. Tulemuseks on paljude väikeettevõtjate loobumine neile omastest traditsioonilistest tegevusvaldkondadest, maapiirkondadest lahkumine ning selle tagajärjena – töötus, heitumine ja marginaliseerumine. Samuti puudub maaettevõtjatel võimalus omavaheliseks suhtluseks, infovahetamiseks ja kogemuste omandamiseks, mis on sageli ettevõtja lähipiirkonnas raskendatud haja-asustuse tõttu, või kuna sarnase profiiliga ettevõtja on otsene konkurent. See pärsib nii innovatsiooni (tootearendus/uuendus, müügiarendus) kui ka klastrite teket.

Riiklikud IT-alased prioriteedid suunatud ennekõike riigi ja kodaniku vahelise asjaajamise hõlbustamiseks (ka. paberivabaks muutmiseks), kuid jätavad tähelepanuta mitmed regionaalpoliitilised ettevõtlusturu osapooli käsitlevad küsimused. MTÜ Virtuaalturg andmetel on turgude puudumine või nõrk müügitöö probleemiks 42%-le ettevõtetest. Olemasoleva klientuuri suurus ei võimalda aga kvaliteetset ja inimväärset äraelamist. Võimalikud uued kliendid tekiksid ehk osalemisest erinevatel messidel ja laatadel, kuid sellega seonduvad kulud on liiga ebaproportsionaalsed käsitlemaks neid investeeringutena (lisaks tõusevad pidevalt laadaplatside üürihinnad). Traditsiooniliste e-poodide ja kaupluste puhul on aga vaid 15% väiketootjatest kogenud vahendajate poolset huvi pakkuda paindlike läbirääkimistingimusi hindade kujundamisel, toodete edasimüügiviisides ja tasudes.

Oluline on välja tuua ka uute ning innovaatliste lahenduste mõju. Uuringute kohaselt peab 67% ettevõtjatest (ca 44 000 ettevõtet) määravaks teguriks turu laienemisele innovatsioonilisi lahendusi. Ligi 80% (ligi 27 000 ettevõtet) neist peab aga rahastamisallikate nappust põhiliseks probleemiks, miks nende ettevõttes innovatsiooniga ei tegeleta või ei tegeleta piisavalt. Samas on Eesti näol tegu suhteliselt hästi internetiseeritud riigiga, kus inimestel on olemas nii erinevad ühenduse võimalused kui ka juurdepääs arvutitele. Ka arvuti kasutamise oskus tavakasutaja tasemel on rahuldav, 72% kaupmeestest on arvuti kasutusoskustes vähemalt keskmisel tasemel. Laatadel läbiviidud uuringute järgi eelistavad 87% väiketootjatest teostada lisaks tootmisele iseseisvalt müügitööd ning väldivad vahendajaid eelkõige madala omahinna tõttu. Peaaegu kõik vastanutest on nõus ise kaupa tellijaskonnale kohale transportima.

Avalike andmete järgi umbes 15% eesti internetikasutajaskonnast sooritab ostu e-keskkondades. Samas on siin suur arengupotentsiaal, sest Euroopa Liidu keskmine näitaja on 21% ja Soome puhul ulatub see isegi 40%-ni.