Eesti tootja hoiab ukse irvakil

Eesti väiketootjate ligipääsu tarbijaskonnale ei piira mitte käitlemis- ja pakendamisreeglid, vaid tulutoovate turustuskanalite puudumine. Väiketootjate raske majanduslik olukord ei võimalda järgida peeneks kirjutatud euronõudeid, kuid toetada imporditava kauba veelgi suuremat pealetungi.

Kas tõesti on must börs päästerõngaks lambakasvatajatele ja kantpeade liigkasuvõtt turgudel õiglane eesti kaupmehe suhtes? Kaubamajade hinnapoliitika mõnitab juba aastaid kodumaist tootjat. Mõni pakub küll kaupa e-poodi või väikeärisse, aga aasta pärast saadakse realisatsioonis vaid paar krooni. Isegi laadaplatsidel tõusevad maksud, mis näitavad selle suunitlust lahutada peamiselt rahva meelt, mitte toetada eesti asja. Mis on jäänud siis alternatiivideks?

Läbi iseorganiseerumise hoitakse uksed siiski avali. Kuna turuplatse kontrollivad kantpead ja kaubamajad eelistavad lõunamaist toodangut, saadakse abi otseturustusest laatadel ja internetis. Väiketootja üllatab oma loovuse ja järjepidevusega. Laatade vahetu suhtlus jääb tarbijale kauaks meelde. Alles külmakuudel tekivad välimüügis suuremad raskused. Üürihind on messikeskustes kõrge ja mittetulunduslikel üritustel valitakse sooja tuppa vaid parimaid. Higises hoones käib kolm päeva väsimatu tunglemine ja kaupmees ei näi enam rõõmustavat suurte masside üle. Internetis saab asju ajada rahulikumalt. Netifoorumid pakuvad sügavat sotsiaalset tegevust. Kullaketrajad ja Isetegijate kodukas on liitnud endaga palju vahvaid käsitöölisi. Lai vestlusring ei too kahjuks oodatud ostjaskonda. Infomüra häirib kauplemist. Sarnaselt e-poodide ja netikataloogidega, võiks ka suhtluskeskkondades tooteinfot organiseerida. Uusi innovaatilisi lahendusi napib. Struktuurifondid ei huvitu elektrooniliste turustusprojektide toetusest. Samuti on paljukiidetud e-riigi süsteem võimaldanud vaid suhelda euronõuete kehtestajate, mitte nende järgijatega.

Seni ainukesed tasuta kauplemiskeskkonnad on Laat.ee ja Poed.ee. Eraalgatuslikud kauplemisportaalid viivad kokku väiketootjad ja nende ostjaskonna küsimata selle eest vahendustasu. Poed.ee on lihtsa graafilise liidesega ning reklaamib kõike, mida kodus leidub. Laat.ee esindab seevastu Eesti väiketootjaid täisinteraktiivses keskkonnas. Võimalik on luua tasuta infolehekülg, mis sisaldab üle poolesaja toote. Tooteinfo on esindatud portaali otsingusüsteemis ja reklaamkataloogides. Väiketootja ja tema ostjaskonnna ülalpidamise kulud katavad suurfirmad. Juba aastaid tagasi kirjutas selle kohta Valdo Praust, et üldlevinud süsteem, kus suur hulk raha läheb vahendajate taskusse, muutub infoühiskonnas vaikselt ajalooks.

Kuigi vähestel on kannatust jätta midagi tasuta tiksuma, võib just internetikeskkonnast saada hea turustuslik alternatiiv väiketootjatele. Vastutasuks investeeringutele, mida tingivad euronõuded, on vajalik luua väikeettevõtjatele rohkem turustuskanaleid. Kuid kas seda peabki tegema vaid Eesti tarbijaskond oma eraalgatuslikul initsiatiivil?

Lühendatud artikkel: Eesti Päevaleht http://www.epl.ee/artikkel/451074